Inimesed tavaliselt ei tea kustutite erinevusest suurt midagi ja nii ongi neile kerge müüa ükskõik mida. Viimastel aastatel on Eestis müüdavate tulekustutite valik läinud erakordselt suureks ja hinnadki seinast seina. Päris palju liigub kauplustes nn. "säästukustuteid". Mõned neist tõepoolest ongi ainult iluasjaks autosse oma madala kustutusvõime tõttu. Öeldakse ju tihti, et kustuti on kustuti, kuid tegelikult erinevad kustutid oma kustutusvõime poolest peaaegu 4 korda. Kustutites olev pulber on lihtsalt niivõrd erineva koostise ja kvaliteediga. Lihtsamalt öeldes, et odava 1-kg pulberkustutiga kustutab ära ca 15l põlevvedelikku siis kvaliteetse ning kallima 1-kg kustutiga on võimalik ära kustutada 60-70l põlevvedelikku. Kui arvestada see võime ümber auto mootori pinnale siis sellise odava 1-kg kustutiga saaks kustutatud 0,7m2 pinna, aga kvaliteetse kustutiga ligikaudu 2,2m2 pinna. Kui siia lisada veel inimeste erinevad oskused kustuti kasutamisel siis
CS2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Süsinikmonooksiid (vingugaas) CO tekibsüsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel, moodustab karbonüülühendeid. CO2+C2CO Süsinikdioksiid CO2 tekib orgaanilise aine põlemisel piisava hapnikukoguse juuresolekul. Kasutatakse jahutamiseks, kasutatakse vahtkustutites ja vedela CO2-ga täidetud kustutites, kasut ka keemiatööstuse toormena, nt uurea sünteesil. CO2 tekib täielikul põlemisel, hingamisel, käärimisel jt oksüdats.protsessides, on õlle, veini ja karastusjookide lahustunud komponent. Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektroneg on väiksem kui süsinikul. Neid saadakse lihtainete kuumutamisel söega. , mõningaid neist saadakse (atsetüliide) tüüni C2H2 juhtimisel läbi vastavate metallisoolade lahuste: 2AgNO3+C2H2AgC2+2HNO3