RANNAMÄGI
(Harjumägi) ning Rootsi bastion (Lindamägi). Bastioni ehitamine tekitas hulga konflikte, sest
riigi alluvuses töötanud lihtrahvas ja talupojad kuhjasid valle linnakodanike aedade peale.
Pärast Põhjasõja algust pidid Tallinna bastionid kiiremini valmis saama, sellest hoolimata
lõppes ehitustegevus alles 17031704. Pärast Krimmi sõda aastal 1857 kaotasid Tallinna
bastionid ajapikku oma sõjalise tähtsuse ning Venemaa Keisririik kustutatas Tallinna
maakindluste nimekirjast ning määras need alad parkide rajamiseks. 1867. aastal sai Tallinna
linn bastioni enda alluvusse, mille järel ala ehitati ümber 1881. aastaks künklikuks
pargimaastikuks. Mere poolt oli bastion hästi vaadeldav. 19. ja 20. sajandi vahetusel töötas
endisel muldkindlustusel lühikest aega ka restoran.1876. aasta koostatud endise Tallinna
muldkindlustusvööndi haljastuskavas oli bastion näidatud haljasalana, koosjalgradadega.