Oskar Luts
Pühakirja tuupimine ei pakkunud talle erilist lusti, kuid emakeele tunnid kiskusid teda kaasa.
Emakeelne kirjandus oli Lutsu harrastusalaks juba varasemast lapsepõlvest saadik. Suure andumusega
luges ta kihelkonnakooli aastail Bornhöhe ,,Tasujat" ja Ed. Vilde naljajutte. Samuti haaranud teda
indiaanlaste seikluste romantika.
Palamuse kihelkonnakool, kus õppis väga erilaadseid õpilastüüpe, jättis palju kustumatuid jälgi noore
Lutsu hinge. Neid rikkalikke mälestusi kasustas ta hiljem Tootsi-lugude loomisel ja mälestusteoste
koostamisel. Kurva juhtumina on püsinud kirjanikul meeles väikese valgepäise venna Arnoldi surm
sarlakisse. Lutski oli raskesti haige, kuid paranes siiski.
Oskar Luts käis kihelkonnakoolis neli talve (1895-1899) ja lõpetas selle parima tunnistusega. Et ta oli
alles kaheteistkümneaastane, ei võetud teda naaberkihelkonnakooli eksameile. Nii ei saanudki Luts
annaabi.ee 
