oli pühakoda ka poliitilise propaganda edastamise kohaks. Aja jooksul on kirikuruum muutunud: keskaegsete ruumide vahel peetakse luterlikku jumalateenistust ning sellega seoses on kunagised katoliiklikud sisustuselemendid oma kohta vahetanud või hoopis hävitatud. Nii ongi meil praegu väga raske saada ettekujutust keskaegsest kirikuruumist ning mõista olemasolevate kunstiväärtuste algset tähendust. Kuigi säilinud on vaid väike osa keskajal valminud kustiteostest, on ikkagi nii arheoloogiline kui ka kunstiajalooline materjal selle perioodi kohta tunduvalt rikkalikum kui kirjapandu ning räägib ka mõneti teistsugust keelt. Pildikeel funktsioneeris keskajal iseseisva meediana. Seega kõnelevad meie kunstimälestised siinsetest oludest selgemat keelt, kui kirjapandud tekst. Kasutatud kirjandus: "Lühike Eesti kunsti ajalugu" Sirje Helme, Jaak Kangilaski, 1999, lk. 9- 37 "Kunstikultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski, 2003, lk.152- 172 http://www.sirp
Lodovico Sforzal lasi Leonardol maalida selle kloostri söögitoa seinale(Phillips 2006: 42). On veel teisigi kuulsaid maale, mida ta suutis lõpetada ja mida ta ei lõpetanud kunagi. Michelangelo oli üks kunstnikest kellega Leonardo konkureeris ja kellega ta ei saanud läbi. Kokkuvõte Nüüd sai Leonardo da Vinci nimi palju selgemaks. Sain teada kes ta oli, mida mõtles ja tegi. Sain ka rohkem teada tema kustiteostest, tema iseärasusest, raskest elust, sõprustest ja fantastilistest ideedest, mida ta mõtles ja kirja pani. Ta oli tõesti oma ajast ees, see on kindel. Kasutatud allikad Phillips, John 2006 ´´Leonardo da Vinci, mees, kes oli oma ajast ees´´(lk 8, 10, 12-13, 21-23, 24-25, 34-35, 36, 38-39, 40-41, 48-49, 54-55, 51, 42) Buchholz, Elke Linda 2006 ´´Leonardo da Vinci´´(lk 7, 10, 65) http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Leonardo_da_Vinci_paintings
annaabi.ee 
