Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samuti Johann Wilhelm Krause algseid kavandeid. Aula originaalvärvid taastati 2002. aastal, lagi on roosakas, mis Krause idee järgi esindab hommikutaevast. (KUSTIMUUSEUM, https://www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/peahoone) Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ja asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valgete ja punaste plaatidega, mis muutis fuajee palju rõõmsamaks. 19. sajandi lõpul ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale sibulkuppel, mis hiljem siiski maha lammutati. Sellest jäi alles Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti.
Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunst edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Graafikuid saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulptoritest paistsid silma Jaan Koort ja Anton Starkopf. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised
annaabi.ee 
