ja 1,5-3 cm laiad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, paljad. Lehe roots on kuni 0,6 cm pikk. [6, 9] Õitseb mais, juunis. Õied on roosad, punased valkjasroosad või valged ning asetsevad paarikaupa lehe kaenlas. Marjad erepunased, harvem kollased, mõnikord kasvavad kokku, maitselt mõrud, läbimõõt 0,6-0,7 cm, seemneid 1-8. Viljad valmivad juulis, augustis. [6] Kuslapuudest kindlasti enim kasutatud liike, nii vanade mõisaparkide haljastuses kui ka tänapäeva linnahaljastuses. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, kuid eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena kasutamiseks.. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile vastupidav, talub kloriide. [9] Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab vigastuste korral ka juurevõsu. Põõsaste
Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi südajas, pealt tumerohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt paljad, leheroots kuni 0,5 cm pikk. Õied: paarikaupa 1...2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide. 32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) [sambúkus]
Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi südajas, pealt tumerohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt paljad, leheroots kuni 0,5 cm pikk. Õied: paarikaupa 1...2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide. Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab põõsaid vigastades ka juurevõsu.
annaabi.ee 
