Lambakarjus ja aeg
Seeoli nende tanu ja vastutulek surelikule, kellel oli
.
nende jaoks aega.
Teine auhind 2005. aasta novellivoistlusel.
[ 1843
AIVARJORGENSON
Karjus oppis magedelt - neid kuulates oppis ta nendega raakima, neile
oma saladusi avaldades oppis ta lugema magede saladusi. Maed hoidsid
alles koik, mida nad olid oma pika elu jooksul nainud ja kuulnud, kusimata
sellest, kas miski oli aset leidnud tuhat aastat tagasi voi alles eile. Magede
pilk ulatus selgelt vaatama ule aegade. Karjus oppis magesid kuulama
mitte korvadega, vaid sudamega - kuulama tahelepanelikult magede iga
Bona, laskmata m66da uhtki nende sosinat, laskmata uhelgi omaenese
mottel summutada magede laulu koige ohulisematki nooti, uhtki silpi,
uhtki tahte. Ta pani tahele koike korraga - ta oppiskuulamamagedeuusi
ja vanu laule ja koike uhes silmapilgus -, ta omandasvilumuse tajuda