suurim neoliitikumi asula Lähis-Idas tatakse kalaselgrooga üle märja savipinna tõmmates - Anatooliast Kagu-Euroopasse Saharas ja selle lõunapiiril u 6000 Maalitud keraamika ning vase ja tina Põlluharimise ja karjakasvatuse algus Niiluse kallastel u 5500 Nöörkeraamika Kesk- sulatamine Hassunas Põhja-Mesopotaamias Protosemiidi,kusiidi ja berberite näol moodustub Euroopa põlluharijatel egiptuse rahvas. u 5500 Esimene niisutussüsteem Choga Mamis u 4400 Sahara piirkonnas kasvatatakse hirssi u 5400 Põlluharijate külade Mesopotaamias tekkimine Kesk-Euroopas kuulutab
Suguharud, kes asusid elama Niiluse orgu väga iidsel ajal, rääkisid Aafrika-Aasia keelkonna võj süsteemi keelt (vanasti oli termin "hamiidi keeled"); kunagi elunesid nad Aafrika mandri kogu lääneosas. Seda süsteemi keeled on peamiselt flekteerivad, mitte aglutineerivad keeled. Pealegi tunnevad nad juba grammatilist sugu. A-A (vanasti semiidi-hamiidi või hamiidi-semiidi keelkond) keeled: semiidi keelte rühm, vana-egiptuse keel, berberi-liibüa keelte rühm, tsaadi, kusiidi keelte rühmad. Vana-egiptuse keel erineb siiski antud süsteemi muudest keeltest selle poolest, et ta on lähemal semiidi keeltele. Egiptlased ise nimetasid endid "inimesteks" ("roome"). Oma reljeefidel ja freskodel kujutavad nad endid inimestena, kes on kasvult õige pikad, laiaõlalised, väga peene talje ja kitsaste puusadega. Nende näovärv oli tumepruun ja juuksed mustad. Egiptuse suguharudel tuli varakult kokku puutuda suguharudega, kes ammusest
annaabi.ee 
