Naftareostus ja selle mõju veekogule
ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades
maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. PAH-e on leidunud
looduses juba miljoneid aastaid on paljudel elusorganismidel evolutsioonikäigus
väljakujunenud võime neid kehast väljutada. See võime on olemas ka kaladel. Keemiliste
reakstioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega on
võimalik need ühendi kuseteedekaudu väljutada. Kalades toimuvad need protsessid peamiselt
maksas ja neerudes aga ka mujal organites. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub
naftasaadsute väljutamiseks organismist väga palju energiat. Kuna keemilised reaktsioonid
võtavad küllaldaselt aega võivad kalad selle aja jooksul ikkagi haigestuda PAH-ide kahjulike
mõjude tagajärjel. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka kehas oskavad aga
teadlased tänapäeval mõõta
annaabi.ee 
