Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD
vereplasmas. Iseloomuliku värvuse annavad sapi pigmendid, uriin on kollaka värvusega (õlgkollane). Sisaldab ka kusiainet ehk karbamiidi. · Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi. · Glükoos uriinis- glükosuuria. · Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele: päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi. · Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule. · Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik.
annaabi.ee 
