Polaaralad 2003
veel 1960. Nüüd on Arktika loodus looduskaitse all. Paljud haned ja lagled
otsivad häda korral toitu mereheidisest, mustlagle võib toituda ka samblast ja
samblikest, hangelind süüa vaid seemneid. Kõik 141 arktilist linnuliiki
munevad vaid ühe kurna aastas , kuid nende eluiga on pikem, aga pesitsusaeg
on lühenenud märgatavalt võrreldes parasvöötme lindudega.
Enamikul Arktika lindudel on pojad vastkoorunult tumedad ( ännid, aulid,
lumepüüd, tirgud, kurvitsad) – see aitab püüda päikesesoojust.
Koorunud lagle- ja hahapered ruttavad õige pea merele, kuhu septembris jääd
veel ei teki.
Lindude elu Põhja-Jäämere kääneosas on seotud Golfi hoovuse ja Nordkapi
hoovuse mõjudega. See hoovus toob Atlandi ookeani sooja vett Barentsi merre
ja hoiab selle edela osa aasta ringi jäävaba. Säärased tingimused loovad
eeldused Teravmägede , Franz Josephi maa ja Novaja Zemlja hiiglaslike
linnulaatade olemasoluks