Kunsti ajalugu
Kreeklased teadsid, et ruum ja valgus
ahendavad sammast optiliselt ning petsid ekslikku inimsilma, luues mulje ideaalsetelt
sirgetest joontest ja vormidest. Seeetõttu pole sammaste vahe ühtne, vaid lüheneb
nurgasammaste suunas, mis omakorda on üsna veidi teistest sammastest jämedamad ja
kõrgemad. Kõik sambad omakorda on aga minimaalse nurga võrra hoone keskpunkti poole
kaldu, stülobaat aga kumerdub kergelt keskpaiga suunas. Selle optilise võtte e. kurvatuuriga
on saavutatud peaaegu täiuslik mulje.
Parthenoni sammastik ümbritses kolmeks jaotatud siseruumi, mille cellas seisis Pheidiase
loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Pheidias ja tema õpilased olid loonud ka templi
väliskaunistused, millest tänapäeval on oma kohale jäänud u. 3 protsenti. Cellat ümbritsev
160 meetri pikkune friis kujutas panatenaiat.
Hinnalisest meevärvi penteelia marmorist ehitatud Parthenoni kaunistamisel oli erinevalt
annaabi.ee 
