Andy Warholi filosoofia
Just neil põhjustel võttis Ameerika vaba ja võõrandunud tarbimisühiskond ta
avasüli omaks.
Kuigi ta paistab esmapilgul pinnapealne, selgub ta raamatust, et ta maailmavaade oli
tegelikult võrdlemisi eluterve. Andy uskus, et elul puudub igasugune sügavam mõte ja kõik on
mittemiski, samas oli ta aga üldsusele teadmata väga religioosne inimene, kes käis
regulaarselt kirikus. Andy uskus sügavalt minnalaskmise vabastavasse mõjusse. Ta on
öelnud: ,,Miks peab inimene aega raiskama kurvastamisele, kui ta võib selle asemel õnnelik
olla?" Ta ei määratlenud kunagi oma probleeme, et nendele üldse mitte mõelda. Teiste
probleeme oli ta valmis kuulama ainult lindistustelt, sest nii ei saanud kunagi öelda, kas tegu
on näitlemisega või tõsieluga.
Kuigi ta armastas kõike pinnapealset, on ta öelnud, et ,,Ilul ja rikkusel pole midagi pistmist
inimese headusega. Tavaliselt aktsepteerin ma inimesi sellisena, nagu nad end ise näevad, sest