Barokk ja Klassitsism
idealiseeruvaid kujutlusi armastusest, vastandab näilikku tegelikuga. Armastustemaatikas tervikuna
hakkab järjest rohkem maad võtma satiiriline- ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. D
tunnistab maist armastust, vaimset ja meelelist ühtaegu, milles on nii müstilisi nägemusi kui ka
üpris avameelseid üksikasju. See armastus jätab kogu maailma vaid kahe inimese võimusesse. Tema
luuletus ,, Päikesetõus", ,,Hüvastijätt, mis keelab kurvastamast". Poeemis ,,Esimene aastapäev:
Maailma anatoomia" tunneb D kaasa inimkonna vaimsele allakäigule, mis tekitab terviklikkuse
kaotsimineku tunde ja loob kujutluse koost lagunenud maailmast. D luulejõud peitub äärmuste
traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal
järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese
inimesega.
FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik