Igal inimesel on oma teod, mõtted ja väljavaated. Kuid igast rahvusest inimesed on kohati sarnased. Kas ka eestlased? Mina arvan, et igal rahvusel on oma iseloom, mitte kaasasündinud, vaid just see, milliseks neid ümbritev ühiskond muutnud on. Maailmas ringi reisedes võib näha erinevate kultuuride, eluolude ja mõtetega inimesi. Näiteks mõned on rohkem temperamentsemad kui teised. Eestlaseid peetakse kinnisteks, egoistlikeks, vaikseteks, kurvameelseteks, jonnaksteks, kangekaelseteks, ebasõbralikeks ja vaprateks isiksuteks. Ilmselgelt ei saa kõiki eestlasi eelnevate sõnadega iseloomustada, kuid paljusid küll. Eestlased on töörahvas. Töö on eestlaste jaoks tähtis. ,,Jõudu tööle!,, on üks viisidest, kuidas tervitada ja inimesed on selle üle uhked. Eestlasele ei käi mitte ükski töö üle jõu. Samuti on eestlastele väga tähtis mets ja loodus. Metsast saame seeni, marju, ravimtaimi ja puitu, mida kasutatakse kütmiseks
·mure oma tuleviku pärast Depressiivne laps võib teeselda haiget, keelduda kooli minemast, klammerduda täiskasvanu külge või muretseda, et ema või isa võivad ära surra. Suuremad lapsed muutuvad pahuraks, neil tekivad kooliprobleemid, nad muutuvad pessimistlikuks, halvatujulisteks ning tunnevad, et neid ei mõisteta. Depressiivsetel lastel tekivad ka keskendumisraskused, väga tüüpilised on ka valud, näiteks kõhu-ja peavalud, millele ei leita seletust. Kui tüdrukud muutuvad kurvameelseteks, siis poistest saavad `pahad lapsed`, kes aga tegelikult ihkavad tähelepanu. Märgid, mis näitavad, et noorel inimesel on depressioon, on järgmised: ·kõhnub või tüseneb märgatavalt ·sageneb pea-või kõhuvalu ·kaebab pidevalt väsimust ·on apaatne ·magab rohkem või vähem tavalisest ·eelistab üksindust ·ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu ·ei suuda otsuseid vastu võtta ·väljendab oma väärtusetust ·ei suuda asju meelde jätta ·ei suuda keskenduda ·on sageli nutune
annaabi.ee 
