David livingstone
meremehed olid teistest erinevalt teiste rahvaste omadest pidevalt purjus ja
mürgeldasid, et midagi ette võtta läks ta kurikuulsassse sadamakõrtsi ja jagas seal
vaimulikke traktaate hea, et ta sealt eluga pääses. Reisil õppis ta hollandi ja tsvana
keelt, et paremini kogukondadega suhelda.
Livinstone soovis rännata ka nendele aladele põhja, kuhu valge pole veel jõudnud.
Soovis kindlasti reisida Abessiiniaasse.
Oma pikkadel teekondadel Kurumanist põhja poole mõistis ta, et misjonäridesse
suhtusid paremini hõimud, kelle juurde eurooplastest kütid ega kaupmehed polnud
veel jõudnud. Kohatud hõimud rääkisid Bantu keeli, ka kultuuris ilmnes olulisi
ühistunnuseid: oli kõplapõllundus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, usuti ühte
loojast jumalasse, kes oli õiglane, heatahtlik, kuid jäi lihtinimeste elust väga kaugele.
5