Keskaeg
Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine, ujumine, oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine,
vehklemiskunst, jahipidamine, vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside
ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik.
Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid
Paazid- 7-14aastased (õpipoisid)
Relvakandjad- 14-21aastased
Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus.
Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte
seksuaalses mõttes () )
Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas
Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest
ja anti järele ihadele.
Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest.
Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja.
Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus.
Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja
trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele