Täiesti omaette maailm on internetipõhine mõte. Interaktiivse maailma avarustest on võimalik leida vastuseid miljonitele küsimustele, saada infot pea kõige kohta ning lugeda, vaadata ja kuulata õpetussõnu kõikvõimalike tegevuste kohta. Ristvõrranditesi kuni kitarrimänguni, langevarjuhüpetest kuni porgandite kasvatamiseni. Infot on internetist võimalik saada mitmel kujul: alates foorumitest, ning ,,How to...?" videodest kuni ametlike interaktiivsete kursusteni, kust on võimalik koguda ainepunkte. Kogo see interaktiivne maailm nõuab üha tungivamalt aga inglise keele kasutust. Järeldus on, et tuleb õppida, et saaks õppida. Ei saagi midagi teha: Õpi palju tahad, kõike ikka ära ei õpi, ning mida rohkem sa õpid seda lollimana sa ennast näed. ,,... sureb aga ikka lollina."
käigus on osaliseks kõik tajuviisid. (Krull, 2000) Spiraalne õppekava Spiraalse õppekava puhul iga spiraali täispöördel käsitletakse teatud teemat süvenevalt ja laienevalt. Näiteks botaanika ainekavas alustatakse bioloogias õppimist esimestest algklassi 12 koolipäevadest ning igas astmes käsitletakse taimede teemat järjest enam süvitsi kuni jõutakse gümnaasiumi bioloogia kursusteni välja. Spiraalne õppekava annab võimaluse viia omavahel vastavusesse õppimise ja õpilaste tunnetuslikud võimalused. (Krull, 2000) Bruner on veendumusel, et õpilaste enda poolt õppimiseks kasutusele võetud struktuur on parim viis õpitavat meelde jätta ning tema arvates on eksimisel õppimisel oluline osa, kuna enese vigadest õpitakse tihti enam, kui teiste vigadest. (Krull, 2000) Avastuslik õppimine Bruner leiab, et teadvustatud õppimine ei ole võimalik muul moel, kui vaid