Kultuuriteooria kõik materjalid
sõna" (Wort des Seele) ja ,,sisemine sõna" (inneres Wort).
Teoses ,,Inimhinge tunnetusest ja tundmisest" jätkab Herder keele-mõistuse suhte üle
arutlemist ning kirjutab: ,,Ka kõige sügavamates keeltes on ,,mõistus" ja ,,sõna" ainult
üks mõiste, üks asi: logos" (Herder 1987: 358). Puhas mõistus on kasutu utoopia,
koos keelega moodustab ta aga terviku. Kui areneb keel, areneb ka mõistus.
Teiseks oluliseks ja meie kursusse puutuvalt on Herderil ajalookäsitlus. Valgustuse
ajajärku iseloomustab lisaks universaalse mõistuse käsitusele ajaloo algupära, kasu,
1 Mõistel ,,apertseptsioon" on Herderi käsitluses mitu tähendust: 1) mõte (Herder 1987: 354);
2) hinge
sisemine jõud, teadvus (samas: 356).
2 Keele-mõistuse suhte võtab Herder kokku ,,Mõtteid inimsoo ajaloo filosoofia" üheksandas
raamatus.
3 Herder toob näiteks lamba. Inimene näeb valget, pehmet, villast lammast, kes määgib.
Määgimisest
annaabi.ee 
