Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud
Seega valitsussektori poolne
välislaenamine puudub (Bg=0) ning kehtib järgmine seos:
CA + B p = 0
Sellise käsitluse kohaselt mõjutab valuutaturgu ja vahetuskursi kujunemist vaid erasektori välislaenamine.
Seega mõjutavad valuutaturu tasakaalu maksebilansi jooksvad tehingud (eksport, import jne.) ja erakapitali
liikumine (välislaenamine, välisvõla tagasimaksed jne.).
Arbitraaz
Arbitraaz lähtub geograafilistest kursierinevustest. Kui ühe riigi raha vahetatakse n-1 teise riigi raha vastu,
siis tekib meil n-1 vahetuskurssi. Omavaheliselt on kõigil riikidel seega n(n-1)/2 vahetuskurssi. Seega 20
enim kaubeldava valuuta puhul oleks tegemist 190 erineva vahetuskursiga. Näiteks kui Frankfurdis saab
eurosid osta 0,91 dollari eest ja New Yorkis 0,94 dollari eest, siis on kasulik osta eurosid Frankfurdist ja
müüa neid New Yorkis. Tulemusena hakkab kurss New Yorkis langema ja Frankfurdis tõusma.