"kurrutusala" - 1 õppematerjal

Maa kui süsteem

Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest Aluskord Kristalset aluskorda on uuritud arvukate puuraukude abil, kuna Eesti alal see ei paljandu. Eesti ala paikneb Svekofennia aluskorraplokil, mis pärineb Proterosoikumist. Plokk on Paleoproterosoikumis eksisteerinud ookeani sulgumisel tekkinud kurrutusala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilised kivimid vanusega 1,8­1,9 miljardit aastat (Orosiri ajastust). Neid gneisse ja migmatiite läbistavad 1,54­1,67 miljardi aasta vanused (Paleo- ja Mesoproterosoikumi aegkondade üleminek) rabakivi-intrusioonid. Svekofenni orogeneesile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri paksuselt. Eesti