Ta ei teadnud, kas ta on näitleja, armastaja või kättemaksja. Võimalik, et sellepärast painas Hamletit ka küsimus:"Kas olla, või mitte olla?" Hamlet ei teadnud enam kes ta neist isiksustest on ning sellepärast ta ei teadnud ka, kas mitme erineva identiteedina edasi elada, või surra. Vaadates Hamletit läbi areneva indiviidi pilgu, polnud Hamlet peaaegu mitte millegiga rahul. Enamjaolt kõik, mis toimus, lükkas Hamleti kurnavasse sündmuste keerisesse. Hamletil oli raske hakkama saada, sest ta pidi lahendama mitut erinevat probleemi korraga. Teoses näeb, et ta suudab siiski lahendada ainult tema jaoks tähtsamad probleemid, näiteks Claudiuse paljastamine ja tapmine. Kuigi Hamlet võis Opheliat armastada, ei saanud ta hullu mängimise kõrvalt olla ka armastaja, ta oli sunnitud valima kahe vahel.
Ta on Mozarti isa. Ta palub Mozartil Salzburgi tagasi elama minna ja püüab päästa ka Mozarti suhteid Salzburgi printsi-peapiiskop Colloredoga. Mõlemad ettevõtmised ebaõnnestuvad ja Leopold sureb pärast Viinist lahkumist ja Salzburgi tagasi minnes. Tema surm oli kohutavalt valus Mozarti jaoks ja sellest saab üks paljudest niinimetatud relvadest, mida Salieri Mozarti vastu kasutab. Mozarti isa surm mõjutas teda väga. Ta hakkas suures koguses alkoholi tarbima ja langes kurnavasse masendusesse, ta töötas ebanormaalselt palju ja see kõik oligi see mis tappis Mozarti lõppude lõpuks ära. When Mozart decides to marry Constanze and stay in Vienna instead of returning to Salzburg, it is the last straw for the prince-archbishop, and he severs his ties with Mozart entirely. Peapiiskop Colloredo Salzburgist on filmi alguses Mozarti patroon. Mozarti lapsiklus ärritab teda, eriti kui Mozart hilineb kontserdile mis pidi toimuma tema enda kodus. Kui Mozart
kommunism, võivad nad ju Eestist lahkuda… Muide, Pätsul endal oli taskus USA viisaga pass, aga oma kuritegude tagajärgede eest tal enam pageda ei õnnetunud. Nüüd oli loodud olukord, mis oli Saksamaa jaoks eriti ohtlik. Saksa juhtkond hakkas taipama Stalini kuratlikku plaani. Stalinile valmistas ebameeldiva üllatuse Prantsusmaa, mille Hitler alistas 1940. a. ülikiirelt, kuigi Stalin oli lootnud, et Saksamaa ja Prantsusmaa vajuvad verisesse kurnavasse sõtta ja tema armeel jääb hiljem ainult nende riismed laiali peksta. Prantsusmaa kiire kaotuse põhjustest oli üks peamisi rahvusluse e. natsionalismi täielik madalseis. Kuna Suurbritannia eriliselt kaklusse ei kippunud, otsustasid sakslased hakata oma vägesid koondama idapiirile. Siin tegi Stalin oma teise vea, mis oleks talle peaaegu saatuslikuks saanud. Ta ei uskunud oma luuret ja kindraleid, kes hoiatasid teda Hitleri eest
annaabi.ee 
