Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
vara hommikust hilja õhtuni, toob raha koju ning tegelikult sellega tema kohustused
loetaksegi lõppenuks. Samas aga naine peab hoolitsema kõige ülejäänu eest: kasima ja
harima(või õigemini aitama harida) lapsi, hoolitsema nende heaolu ja majapidamise
eest ning peab samas hoolitsema ka oma abikaasa eest ja peab olema nii öelda
ombutsmaniks peresisestes suhetes. Hoolimata sellest, et naise ülesanded vajavad
rohkem "südamega asjajuures" olemist ja on seega kurnavamad, alahinnatakse naise
panust perekonnaellu ega peeta seda isegi mainimisväärseks.
Selle naise panuse ja võimekuse alahindamise tõttu ei suudeta ettekujutada
perekonda kui võrdset partnerlussuhet,kus mõlemad osapooled annavad suhtesse
võrdse panuse. Näib nagu peetaks sellist võrdset suhet isegi mõneti mehi
diskrimineerivaks ehk umbes midagi sellise, nagu mees käib tööl ja nüüd peab veel
majapidamisse ja laste kasvatamisesse veel ka oma panuse andma see on ju naiste
töö