Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
(ehk jumal). Hiidnaise mõõtmed näitavad jumala suurust. Neil tekib armastus, mis on liiga
intensiivne, et seda taluda. Tuglase prototüüp oli Under, kes oli temasse tol hetkel meeletult
armunud. Meremehel ei jää muud üle kui hiidnaine tappa, sest ei kannata intensiivset elu välja. Nii
et inimene tapab jumala.
Tuglase novellides on arutlus kristlusega. Tuglase jaoks on see kuri, mida käsitleb, inimese seest
tulev, olles talle väga omane ja moodustab varjatud energia. Kurjusefilosoofia imbub Tuglase
tekstidesse nii: inimene ise on see, kes saatana välja kutsub, st pole saatana enda initsiatiiv. Nii on
nt novellis „Vabadus ja surm“, kus kuradit (= must) kutsutakse appi kaitsma last vooruse eest.
Üldjuhul räägitakse piibli-saatanast. Ka novellis „Taevased ratsanikud“ räägib kuritööst ja tapmisest
ning lõpeb nii, et ilmub karvane olend Poova, kes esindab kurjuseideed. Selles novellis jääb inimene
kurjale alla, inimese saatus on surm vägivaldsel moel
annaabi.ee 
