Essee tähest "K"
"K" on
alfabeedis üheteistkümnes liige, seega võib arvata, et see täht on üsna vana. "K"-ga algavad
paljud meile hädavajalikud sõnad.
"K" nagu "kodu". Kodu on meie kindlus, koht kuhu saab peitu pugeda maailma hirmude eest.
Sealt ei aeta välja kui elus on raskusi ning seal ootab alati keegi meid. Kodu jääb alatiseks
südamesse, kust seda väga raske välja kangutada.
"K" nagu ,,kurjus". On olemas häid ja kurjsid inimesi, kuid selleks ei sünnita, vaid keerulise
elu tagajäejel muututakse selleks. Kunagi ei või teada milliseks keegi kasvab, selleks on mitu
võimalust või haru nagu tähes "k". Tuleb, vaid loota, et ajaga jõutakse headuse juurde.
"K" nagu "kallis". Sõnaga kallis kirjeldame endile lähedasi asju ja inimesi või mingi eseme
hinda, mis tundub olevat liiga kallis. Perekonnas on tavaliselt kõik südame lähedased ja tihti
tuleb neid juurde sõprade või kallimate näol.
"K" nagu "kuld"