Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
röövli
h ei ole kunagi omasõnades konsonantühendis viimaseks konsonandiks:
nt puhta, lahke, kohmakas, kõhna, kahvel, kahju;
vrd nt soome karhu > eesti karu, aga eL metateetiline vorm kahr;
võõrsõna parh `riidesort'
Reeglina järgnevad klusiilid nasaalidele, kuid ei eelne neile, v.a nt kn: nt akna,
võõrs. akne;
võõrsõnas nt tm: rütm
Järjend *ji ei saa olla silbi alguses:
nt kuri : *kurji > kurje, vari : *varji > varje
Välditakse morfoloogiliste vormide puhul ebamugavaid konsonantühendeid:
leem : *leemt > leent, lumi : *lumd > lund, laps : *lapst > last, uks : *ukst > ust
Konsonantide kombinatoorika seaduspärasused kehtivad hästi sõna alguses ja lõpus. Keeruline
on kirjeldada ühendeid mitmesilbiliste sõnade sees silbi piiril, kuna
vokaal võib kaduda muutevormis (tekib uus ühend)
eelnevale konsonantainesele võivad liituda konsonandiga algavad tuletussufiksid või
annaabi.ee 
