"kurjategijakongis" - 1 õppematerjal

MUST KASS

pikkade ja teravate küüntega mu riietest kinni ja ronis niiviisi mu rinnale. Neil kordadel, kuigi mul oli kange tahtmine teda ühe hoobiga hävitada, hoidis mind seda tegemast osalt mälestus eelmisest kuriteost, peamiselt aga – lubage mul see kohe üles tunnistada – selge hirm tolle elaja ees. See hirm polnud õieti hirm mingi füüsilise kurjuse ees – ometi ei oska ma seda teisiti määratleda. Mul on peaaegu häbi tunnistada – jah, isegi selles kurjategijakongis on mul peaaegu häbi tunnistada –, et hirmu ja õudust, mida loom mulle sisendas, süvendas veelgi üks pöörasemaid kujutlusi, mida on võimalik välja mõelda. Mu naine oli enam kui ühel korral juhtinud mu tähelepanu kummalisele valgele karvalaigule, millest ma rääkisin ja milles seisnes ainus nähtav erinevus veidra looma ja kassi vahel, kelle olin hävitanud. Lugeja mäletab, et too märk, kuigi suur, oli algselt väga