Kriminoloogia loeng
Kromosoomanomaaliate uuringud
Püüd siduda kuritegelikku käitumist genotüübiga. Pikka aega väga head metoodikat genotüübi
hindamiseks ei olnud ning vaadati kromosoome. Kõige lihtsam on kromosoomide puhul seda, kas
on suured kromosoom anomaaliad. Üks anomaalia on, et ühte kromosoomi on indiviidil topelt.
Silma hakkas torkama see, et (meestel XX, naistel XY) anomaaliaks oli XYY. Selle anomaalia
peale tähelepanu hakati pöörama juhuslikult. Ühe konkreetse kaasuse puhul (ei hõlmanud
kurjategid) oli juhtum, kus oli tegu vägivaldse vaimuhäirega isikuga. Temal avastati selline
kromosoomanomaalia. Hakati mõtlema, et äkki on konkreetsel indiviidil see probleem seonduv
kromosoomanomaaliaga. Kohe hakati püüdma teha uuringuid, kui sagedasti see anomaalia esineb
normikuulekatel ja kui sageli esineb see vaimuhaigetel. Tulemuseks saadi, et 10 korda oli sellise
anomaalia esinemine sagedam vaimuhaigetel. Järgmine etapp vaadati, kas kurjategijatel on ka
midagi taolist probleemi