KASVATUSE KLASSIKA
Leebus on vahepealne ägeduse ja selle puudumise suhtes. Leebe inimene tahab jääda
kõigutamatuks ja mitte lasta end tunnetest liigutada, ta ärritub aga sel viisil, selle peale ja nii
kauaks, kui loogiline arutelu seda nõuab. Kõrvale näib ta aga kalduvat pigem puudulikkuse
suunas, sest leebe inimene pole kättemaksuhimuline, vaid pigem kaastundlik.
Liialduseks on aga äärmiselt raevukad ja sapised inimesed, kes ägestuvad kergesti kõigi peale
ja kõige pärast. Kurjaloomulisteks inimesteks nimetame neid, kes saavad kurjaks selle pärast,
mis ei pea, rohkem ja pikemaks ajaks, kui peab, ning ilma kättemaksu ja karistuseta ei lepi,
kirjutab Aristoteles.
Leebusele vastandubki pigem liialdus, sest seda esineb rohkem kättemaks on inimlik ning
ka seltskondlikus elus on kõige hullem kurjaloomuline inimene.
Viisakus, seltskondlikkus tähendab seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde.
annaabi.ee 
