KASVATUSE KLASSIKA
Liialduseks on aga äärmiselt raevukad ja sapised inimesed, kes ägestuvad kergesti kõigi peale
ja kõige pärast. Kurjaloomulisteks inimesteks nimetame neid, kes saavad kurjaks selle pärast,
mis ei pea, rohkem ja pikemaks ajaks, kui peab, ning ilma kättemaksu ja karistuseta ei lepi,
kirjutab Aristoteles.
Leebusele vastandubki pigem liialdus, sest seda esineb rohkem kättemaks on inimlik ning
ka seltskondlikus elus on kõige hullem kurjaloomuline inimene.
Viisakus, seltskondlikkus tähendab seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde.
Äärmused on veiderdamine (räägitakse ja tehakse asju, mida haritud inimene ei teeks) ja
mühaklikkus (ollakse kõigega tõrges ja nalja ei mõisteta).
Sõbralikkusega liialdamine on meelitamine (kui ilma erilise põhjuseta liialdatakse) ja
lipitsemine (kui omakasu silmas peetakse). Kellel aga sõbralikkus puudub, on igas suhtes
annaabi.ee 
