"kurjaennustavad" - 1 õppematerjal

Inimene vutlaris - täispikk tekst

umbes kuuekümneaastast joodikut ja poolhullu vanameest, kes kunagi tentsikuna teeninud ning oskas kuidagi keeta. See Afanassi seisis harilikult ukse kõrval, käed ristis, ja pomises sügava ohkega ikka ühte ning sama: ,,Küll on n e i d nüüd palju siginenud!" Belikovi magamistuba oli väike, otsekui kast, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese üle pea kinni; oli kuum, lämmatav. Suletud uste vastu koputas tuul, ahjus undas; köögist kostsid õhked, kurjaennustavad ohked... Ja tal oli jube vaiba all. Ta kartis, et midagi võiks juhtuda, et Afanassi tal kõri maha lõikab, et vargad sisse tungivad, ja pärast nägi kogu öö rahutuid unesid; hommikul aga, kui me koos gümnaasiumis läksime, oli ta igav, kahvatu ja oli näha, et rahvarikas gümnaasium, kuhu ta läks, oli kohutav, vastik kogu ta olemusele, ja et temal, loomult üksildasel inimesel, oli minuga kõrvuti minek raske.