Kolmas laulupidu referaat
Raudkepp soovitas valida
eestlased, kes pole veel avaliku poliitika-vaidlemiste kilda kistud.Koorijuhiks sobivat
Peterburi eesti noor muusikamees J.Kappel või K.A. Hermann, kui ta oleks kodumaal.
Tartu komitee aktiivsus tegi Tallinna toimkonna rahutuks ja sundis vastuabinõusid ostima.
Toimkonna president Wistinghausen pöördus kirjaga Tartu linnapea G. v. Oettingeni poole, et
saada kogemusi eelmise laulupeo juhtimisest. Wistinghausen kurits, et Jakobson läheb oma
pooldajatega välja maakondlike laulupidude korraldamisele, mis aga kahjustaks üldlaulupidu
Tallinnas. Jakobsoni argumendiks olevat 1879. a peol tehtud koorijuhtide otsus, mis pooldas
maakondlikke laulupidusid. Tallinnas aga väideti, et mainitud koosolek olnud kinnine, kuhu
pääsesid ainult ,,Sakala" pooldajad, seepärast polevat seal tehtud otsused seaduspärased.
Oettingeni nõuanne Wistinghausenile oli, et ,,õõnestavad elemendid" toimkonnast välja
tõrjutaks