Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Niisugune on ka tradistiooniline
arusaam, mille järgi kõik kuritegevusse puutuv ja juura on sama lahutamatud nagu haigus
arstiteadusest. Vaadeldes aga kuritegevust sotsiaalsele keskkonnale spetsiifilise nähtusena,
millel on sügavamale ulatuvad ja eelkõige sotsiaalsed põhjused ja tagajärejed, saab
kuritegevusest sotsioloogia uurimisvaldkond. Erinevalt kuriteoteadusest on krimonoloogia
10
missiooniks mõista kurjategijaid ning juhinduda teooriatest. (Saar, 2007, lk 11-12)
Kriminaalpsühholoogia formeerus käsikäes psühholoogia kui teaduse kujunemise ja
arenguga. Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi ja ühtlasi kuni
tänapäevani kestvat traditsiooni: eelteaduslikku psühholoogiat, filosoofilist psühholoogiat ja
teaduslikku psühholoogiat