Kalevipoeg
Tuslari, kes röövis inimese kõige kallima vara ema. Peale oma kalliks saanud hobuse
surma läks kangelane endast sootuks välja ning tappis leina ja raevu käes olles kõik
ettejuhtuvad metsloomad. Mees sureb tänu oma rumaluse ja mõõga läbi Kääpa jões.
Teose suurim vastuolu ilmneb selles, et Kalevipoeg oli ühteaegu inimene ja jumal.
Jumalad on teatavasti surematud, aga sangar suri siiski. Peale surma määrati ta
karistuseks tänu oma pikale kuriteoregistrile põrguvärava valvajaks. Ta hakkas väravat
valvama, et kurjad hinged ei pääseks paradiisi ja vastupidi.
Kalevipojal on nii positiivseid kui ka negatiivseid iseloomujooni. Olles ühel
hetkel kangelane, töökas, rahva eest hoolitsev, kaval ja julge, muutus ta nagu välk selgest
taevast jõhkardiks, kes ei kontrolli oma tegevuskäiku. Kalevipoeg sai tänu oma teisele
,,minale'' karistada. Ta saadeti peale surma põrguväravat kaitsma. Kõik kurjus saab
kunagi tasutud.