Eesti politsei aastatel 1918-1940
tehnilise varustuse täiustamise, ajakohase kriminaalregistratsiooni loomise ja
kohtuekspertiisi võimaluste laialdase kasutamisega paranesid märgatavalt töötulemused -
süütegude avalikuks tegemine. 1920.aastal oli süütegude avalikuks tegemise protsent vaid
50 (1921 -55, 1922 -49) aga 1937.aastal oli see juba 70 ja 1938.aastal 69. Seejuures
rõhutatakse politsei kutseajakirjas, et kuritegude avastamise protsent oli
kolmekümnendate aastate lõpul kuriteoliigiti suuresti erinev. Tapmiste ja röövimiste puhul
oli see rea viimaste aastate vältel 98 -99%, vargustest avastati vaid 50-55% (arvele oli
võetud iga tühisemgi vargus). (1: 173)
Kriminaalpolitsei loomisel ei järgitud Eesti Vabariigis teiste riikide kriminaalpolitsei
korraldust, sest seda ei tuntud. Aeg näitas, et Eesti Kriminaalpolitsei oli hästi
organiseeritud ja täitis oma ülesandeid eeskujulikult.
EESTI VÄLIPOLITSEI