315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (avaldatud RTI, 09.11.2004,75,525) ja selle lisadest. 1.11. Kuritegevuse ennetamine Planeerimisseaduse (RTI 2002, 99,579) kohaselt tuleb planeeringutes käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine", 29.11.2002.a. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Tagada ümbruskond heakorrastatus. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Mitte ladustada prügi ja tagada selle kiire eemaldamine. Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Pimedad nurgatagused ja
1) muudavad kuriteo toimepanemise raskemaks (tehnilised tõkked, turvameeste kohalolek jne); 2) suurendavad kuritegude avastamise tõenäosust; 3) vähendavad kuriteo läbi saadud kasumit (nt kuriteo läbi saadud vara realiseerimisvõimaluste piiramine). Erinevalt sotsiaalsest ennetustööst, mis peab olema kõikehõlmav, on olustikulise ennetustöö osas võimalik teatud efekti saavutada ka konkreetsete üksikprogrammidega. Kuritegude ennetamiseks ja kuriteohirmu vähendamiseks on seetõttu tähtis elukeskkonna kujundamisel silmas pidada turvalise elukeskkonna standardites toodud linnaplaneerimise ja arhitektuurse projekteerimise juhendeid ning soovituslikke meetmeid. Olustikulise ennetustöö valdkonda kuulub ka idee negatiivsest üldpreventsioonist - st hüpotees, et karistusi raskendades või avastamise tõenäosust suurendades on ka üksnes karistusõiguse abil võimalik kuritegusid ennetada, kuna nii jätvad potentsiaalsed
annaabi.ee 
