Eesti politsei aastatel 1918-1940
1930.aastal oli kriminaalpolitseil vaid 4
mootorratast ja 5 autot, aga enne Nõukogude okupatsiooni oli igal politseijaoskonnal oma
sõiduauto. Kõigele lisaks oli Eesti Vabariigis tihedad bussiliinid ja korralik rongiliiklus.
Eesti politsei võitis peagi korda ja julgeolekut austavate kodanike lugupidamise ning
usalduse. Suhtumine politseisse muutus aastatega täielikult. See ilmnes ka
kriminaalpolitseile jälitustöös osutatud abis ja toetuses. Et kaasata kodanikke
kuritegudevastasesse võitlusesse ja anda neile juhendeid, kuidas ennast kaitsta varguste
eest, kirjutas politseiinspektor A.Liit 1923.aastal brosüüri "Mida iga kodanik peab teadma
kuritegude jälitamisest ja kuidas vargusi ära hoida". 1934 ilmus kordustrükk ja seda
levitati rahva hulgas ligi 15 000 eksemplari. (1: 178)
Eesti politseikorraldus oli tolle aja kohta eeskujulik; ühiskonnas, kus riik on kutsutud ja
seatud teenima oma rahvast, ei ole see teisiti mõeldavgi.
Eesti politsei häving