Naiste kuritegevus
Üks näide selliste
uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud
teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab
kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele
5
nende XY kromosoom.
Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed
kõigest hoolimata kuritegijateks ei hakka.
Sotsiaalteaduslikud seletused
Siin võib leida mehelikke, feministlikke ja emantsipeerumise teooriad.
Feministlikud ja emantsipeerumisteooriad näevad kuritegevuse põhjuseid ühiskondlikes
tingimustes. Gipser ja Stein-Hilbers näevad oma 1980.aasta kirjutises ´´Kui naised kaotavad oma
rolli´´, et naisi rõhutakse kahekordselt nii palgatöö kui domineeriva mehe poolt. Soorollide
jaotuses laduvad naised enam probleemide passiivse lahendamise kui kuritegevuse poole. Selle