Inimene siseheitluses hea a kurja vahel
Tingituna kahepoolsest isiksusest peavad surelikud valima, millal millist osapoolt
oma sisemaailmast näidata. Seda on väga hästi kujutanud Robert Louis Stevenson novellis
,,Dr. Jekylli ja Mr. Hyde'i kummaline juhtum". Peategelane on lugupeetud doctor Henry
Jekyll, kes ekperimenteerib inimese duaalse loomusega. Edward Hyde on aga doctor Jekyll'i
halvaloomuline ilming, kes esineb individuaalse inimesena. Teda süüdistatakse
kuritegelikkuses terve teose jooksul. Stevenson püüab lahti seletada headuse ja kurjuse
vastastikust olemust, mida ei saa üksteisest kergesti eraldada. Ta toob välja, et
inimkarakterites on mitmeid vastuolulisusi. Kardetakse leida tõtt inimeste "minas". "Igal
inimesel on nagu Kuulgi oma varjatud pool, mida ta kunagi kellelegi ei näita". (Mark Twain)
Selle väitega olen ainult osaliselt nõus, sest tingituna paljudest faktoritest on inimesed vahel
sunnitud näitama ka oma põrgulist poolt.
annaabi.ee 
