A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Peatselt, madame,» ütles ta. «Ma ei mäleta aga täpselt kuupäeva, pean küsima
kardinalilt.»
«Järelikult teatas teile peost kardinal?» küsis kuninganna.
«Jah,» vastas kuningas üllatatult. «Aga milleks niisugune küsimus?»
«Siis tema ütleski, et peaksin sinna ilmuma teemant-ehtega?»
«See tähendab, madame ...»
«Muidugi tema, kõrgus, tema!»
«Ja mis siis! Mis tähtsust sel on, kas tema või mina? Kas selles soovis on siis midagi
kuritege1ikku?»
«Ei. kõrgus.»
«Tähendab, et tulete?»
«Jah, kõrgus.»
«Väga hea,» lausus kuningas lahkudes, «väga hea, ma arvestan seda.»
Kuninganna kummardas, mitte niivõrd etiketinõuete tõttu kui sellepärast, et ta põlved
nõtkusid.
Kuningas lahkus suurepärases meeleolus.
«Olen kadunud, kadunud, sest kardinal teab kõik,» sosistas kuninganna. «Ta ässitab
kuningat^ kes praegu ei tea veel midagi, kuid kes varsti teab koik. Ma olen kadunud! Mu
jumal, mu jumal küll!»
annaabi.ee 
