Tšernobõli katastroof
ettepanekutele ei reageerinud. Seda versiooni toetab tõsiasi, et pärast 1986. aasta katastroofi tehti
RBMK reaktoritele siiski vajalikud täiustused.
3. Maavärina versioon: katastroofiööl fikseerisid seismoloogid Tsernobõli rajoonis maavärina,
mille epitsenter võis teoreetiliselt olla tuumareaktori all. Märksa tõenäolisemalt asus epitsenter
aga siiski 1015 km eemal. Reaktori rajatised pidid aga vastu pidama kuni kuuepallisele
maavärinale.
4. Ameeriklase versioon: lugusid kuritahtlikest ameeriklastest, kes iga hinna eest ihkasid NSV
Liitu õõnestada, oleme küllalt kuulnud. Et Tsernobõli katastroofi põhjustada, pidanuks neil
olema meeskonnas õõnestaja, nad oleksid pidanud sundima Nõukogude teadlasi tegema vigu
reaktori konstruktsiooni analüüsil või põhjustama seitsmepallise maavärina epitsentriga otse
reaktori all.
ESIMENE PILT: Avalikkuse ette on jõudnud 9. mail 1986. aastal tehtud pildid Tsernobõli
tuumajaamast, kus hiljuti oli suurõnnetus
annaabi.ee 
