tõttu satub turbaheljum põhjavee kaudu ka nende kaevudesse. Ometi kinnitas keskkonnaameti Lääne-Eesti regiooni juht Kaja Lotman aprilli alguses oma allkirjaga Kekkilä Niibi kaevanduse laiendamise keskkonnamõjude aruande. Nüüd peab Soome kontsern Kekkilä veel hankima vee erikasutusloa ja seejärel võib hakata kaevandama. Hüdrogeoloog Pille Sedman: ,,Turbarabade kuivendusvesi voolab kõik Salajõkke. Kuna Salajõgi neeldub täies ulatuses kurisus vesi mitte kuhugi kõrvale ei lähe , siis kõik, mis jõkke juhitakse, läheb otseselt põhjavette. Põhjavette tulebki täpselt sisse kogu turbasodi ja muu kuivendamise värk. Kuna inimesed võtavad sellest põhjaveest oma joogivee, ei saa kuidagi väita, et turbakuivendusvesi ei mõjuta kaevusid."
jõelõiku nimetatakse salajõeks. Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused. Kartsivormid on, langatuslehtrid,kartsiorud,kartsikoopad,kartsilõhed. Kurisu Kõige enam levinud karstivormideks Eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri või lohukujulised kurisud- kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab maa all edasi ja ilmub mõnes teises kohas karstiallikana taas maapinnale. Karstikoopad Karstikoopad on karstiprotsessi lõpp punktiks. Karstikoobaste tekkeks võib kuluda miljoneid aastaid. Nad on tavaliselt kuni 4 m kõrgused ja 12 m pikkused tühemikud, paiknedes 1-7 m sügavusel maa all. Eestis on karstikoopaid ligi 30,neid leidub Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel. Langetuslehtrid ja kartsiorg
annaabi.ee 
