Rootsiks kutsuma, venelased sellevastu võtsid oma maale nimeks Pyc nende ,,russide" järele, kes Skandinaavias Venemaale asunud. Rootsi nime ei kanna mitte üksi Läänemerest lääne pool olev maa ja selle asunik, vaid see nimi esineb Eestiski. Kohanimesid tähele pannes puutume tihti Rootsi-nimeliste taludega, küladega, vahel isegi mõisatega kokku. Rootsi nimi esineb Tartumaal. Võnnu kihelkonnas Kuristal. Nõo kihelkonnas talu, ka org. Rõngu kihelkonnas Aakres talu, ka mäed ja sõjavallid. Kursi kihelkonnas Puurmannis. Otepää kihelkonnas Neerutis (veski). Rootsi küla Alatskivil. Rootsi jõgi, tee ja mägi Kokoras. Luunja metsas Rootsi sõjakelder, ka linn. Torma Toikveres niisama Rootsi tee. Avinurmes Rootsi kääbas. Võrumaal. Rootsi küla Vastseliinas. Põlva Heimadras. Vana-Kasaritsas. Zolga külas.
ülesaamiseks teid aitab otsida (Mälgand: 1975). Oli puudus varuosadest, nagu laagrid ja tihendid. Töömehed nuputasid, kuidas olukorrast välja tulla ja hakkama saadi alati. 56. Metsamajanduses tuleb tagada metsade produktiivsuse tõus, suurima koguse kaubapuidu saamiseks igalt hektarilt ja metsaressursside saamine. Sel alal on Kurista metsamajandil pikaaegsed kogemused (Eerik: 1976). 3 Kuristal asuvast pargist tagapool paikneb metsapunkt. Langetatud puud veetakse tüvedena metsapunkti, kus need tarbepuiduks, vineeripakkudeks, kastilaudadeks ja küttepuudeks saetakse. Puidutöökojas valmistatakse aia- ja suvilamööblit, lumelabidaid, laualipu vardaid, suveniire. Kuni 1947. aastani valdasid Eesti metsamaid maakondade metsamajandid. Siis jaotati senine Tartumaa metsamajand kolmeks Tartu, Elva ja Kurista metsamajandiks. Kurista nime kandis see kuni 1978
annaabi.ee 
