Läänemere saatus on meie kätes. Suurim saavutus ongi praegu see, et on loodud keskkonnakaitse programme, kes pidevalt kontrollib mere olukorda.See peab jätkuma, reoveed on vaja põhjalikult puhastada enne merre paiskamist, kaubanduse koha pealt tuleks kütuseanumad teha vastupidavast materjalist, et kütus merre ei satuks. Põhjaliku ülevaate saab raamatust ,,Läänemeri. Meie ühine ja kordumatu aare'', mille autoriteks Anda Ruskule, Merle Kuris, Gustina Leiput, Markus Vetemaa, Sarnas Zableckis ning telesaatest ,,2020: Läänemeri - elu või surm?'', mida saab näha Internetis ETV kodulehelt saadete arhiivist.
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad;
50-108 Jacobi & Jonsson, 2011 M. N Jacobi & P. R. Jonsson, 2011. Optimal networks of nature reserves can be found through eigenvalue perturbation theory of the connectivity matrix. Ecological Applications 21: p 18611870. Jones, 2001 Peter J.S. Jones, 2001. Marine protected area strategies: issues, divergences and the search for the middle ground, lk 12 Jüssi et al., 2011 I. Jüssi, A. Kalamees, M. Kuris, A. Kuus, G. Martin, T. Möller, M. Vetemaa, 2011. Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes, Balti Keskkonnafoorum, lk 6-93 Klein et al., 2008 C. J. Klein, A. Chan, L. Kircher, A. J. Cundiff, N. Gardner, Y. Hrovat, A. Scholz, B. E. Kendall, S. Airam´e, 2008. Striking a Balance between Biodiversity Conservation and Socioeconomic Viability in the Design of Marine Protected Areas, lk 691- 700 Lauringson V., 2005 V.Lauringson, 2005. Eutrofeerumise mõju põhjaloomastiku
Inimtegevusest puutumata metsaosasid on säilinud väga vähestes Euroopa riikides. Sellised metsi sisaldavad kaitsealad on suure tähtsusega kogu Euroopas, need moodustavad olulise osa Eesti Natura 2000 võrgustikust. Eesti metsad on mitmekesised ja väärtuslikud ning väärivad kaitset. Viited 1. Jõgiste, K., Kuuba, R., Viilma, K., Korjus, H., Kiviste, A., Kalda, A., Parmasto, E., Jüriado, I., Lõhmus, P., Õunap. 2008. Metsade looduslikkuse taastamine. Tartu. 97+31 lk. 2.Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring, assessment and management. 40 p. 3. Laasimer, L. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. 4. Lilleleht, V. (ed.) 1998. Red Data Book of Estonia. Endangered fungi, plants and animals. - Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Tartu, in Estonian with English summary. 5. Andersson, L., Martver, R., Külvik, M., Palo, A. ja Varblane, A. 2003. Vääriselupaikade inventuur eestis 1999-2002. Regio AS, Tartu. 112 lk. + 80 lk
annaabi.ee 
