Elu Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis
Erinevalt tänapäevast, said loomakasvatajad oma
pikkade päevade eest paremini tasustatud. Märgatavalt väiksem palk oli lasteaednikel,
õpetajatel, sekretäridel, raamatupidajatel. See palk võimaldas siiski ära elada. Selle aja
probleemiks ei olnud elukallidus, vaid kaupade puudumine poes. Näiteks, kui tahtsid osta
mööblit, tuli end kaupluses esmalt nimekirja panna ja siis võis oodata kahest nädalast kahe
aastani. Igal pool lugesid tutvused. Kõige kurioosem oli lugu telefoniliinide paigaldamisega.
Seal olid küll järjekorrad aastatepikkused. Tihti ei arvestatud isegi sellega, et kodus oli
invaliid.
Rahva nõudmised olid mugandatud sotsialismi tingimustesse. Nad leppisid sellega, mis
kauplustes ja kaubamajades välja pakuti. Jalatsi ja riiete valik oli ikka äärmiselt ilmetu. Ning
kaugel sellest, et oleks läinud autokauplusesse ja lihtsalt ostnud omale ,,Ziguli" või ,,Volga"
(auto ostuks pidi siiski raha pikka aega koguma).
annaabi.ee 
