Meditsiiniajaloo konspekt
nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt ,,moraalsest haigestumisest".
Kriminaalantropoloogia eeldas kurikalduvust olevat valdavalt pärilikku algupära,
põhjustatud nö atavismide poolt inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele
rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva mõistest (paralleel mõnda
kehalist atavismi omava inimesega, kelles avaldub inimese eellase teatav joon). Kuivõrd
vaimne ja kehaline arvati koos päranduvat, sai kurikalduvustest aimu kehalt vastavaid
tunnuseid otsides (meetodeiks frenoloogia, antropoloogia). Pärilikkusteaduse arenedes, hakati
rohkem analüüsima ka uuritava indiviidi esivanemate patte. Oli juhtumeid, mil antropoloog
oli kohtus eksperdiks. Tänapäeval see distsipliin on oma tähtsuse minetanud, elades edasi
eelarvamustes, mis meil nägude ja inimtüüpide suhtes on. Tuntuim kriminaal-antropoloog on
Itaalias elanud Cesare Lombroso (1836-1909). Asjal oli aga ka positiivne pool just