Meditsiiniajaloo konspekt
kurjategijatesse on vana, näiteid tuleb nii antiikmaailmast, Indiast kui araabia kultuurist.
Üldiselt on seisukoht, et vaimuhaiget võib käsitleda lapsena ning aset leidnud tapmist
mittetahtlikuna.) Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas.
Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas siiski alles 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel
nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt ,,moraalsest haigestumisest".
Kriminaalantropoloogia eeldas kurikalduvust olevat valdavalt pärilikku algupära,
põhjustatud nö atavismide poolt inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele
rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva mõistest (paralleel mõnda
kehalist atavismi omava inimesega, kelles avaldub inimese eellase teatav joon). Kuivõrd
vaimne ja kehaline arvati koos päranduvat, sai kurikalduvustest aimu kehalt vastavaid
tunnuseid otsides (meetodeiks frenoloogia, antropoloogia). Pärilikkusteaduse arenedes, hakati
annaabi.ee 
