Johan Laidoneri esivanematest
Viiratsi valda Põhjasõja ajal. Riias Läti riigiarhiivis alalhoitavast Viiratsi
mõisa 1713.a. vakuraamatust luges ta välja, et Kurika küla peremeeste hulgas
oli "Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas
kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a.
kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri" peres on juba 6 liiget.
Uurija oletab, et see esiisa "Laido Jüri" tõi saartelt hüüdnime "laid". Tema
talu Kurikal hakati hüüdma "Laidu" taluks 1713. ja 1717. aastate vahel. Edasi
leidis aga kinnitust, et Laidu Jüri elas Viiratsis juba enne Põhjasõda. Andmed
saadi rootsiaegselt Viljandi ümbruse kaardilt aastast 1683. Sellel kaardil talu
nr. 53 peremees oli "Sareme Jörgen" (Jüri rootsi keeles). Pärastistel kaartidel
on sellel kohal Laidu talu.
Edasisel uurimisel aga selgus, et Sareme on hoopis Saaremäe, läheduses
voolav oja läheb mööda Riiumäest ja ojal oli nimi Laiduoja
annaabi.ee 
