"kurie" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Kõik ta näojooned virildusid tugevasti. «Hea küll, sure siis!» pigistas ta hammaste vahelt. «Keegi ei pea sind saama!» Ta sirutas oma käe mustlastüdruku kohale ja hüüdis valjult, surnumatja häälega: «1 nunc, anima anceps, et sit tibi Deus misericors!» 1 Selle võika lausega lõpetati harilikult avaliku patukahetsemise tseremooniad. See oli preestri märguanne timukale. Rahvas langes põlvili. Mine nüüd, patune hing, ja jumal olgu sulle armuline (lad.k.). 338 «Kurie eleison,» 1 laulsid portaali võlvi alla seisma jäänud preestrid. «Kürie eleison,» kordas rahvahulk ja see ümin kandus üle peade nagu mere kohin. «Amen,» ütles ülemdiakon. Ta käänas selja süüaluse poole, ta pea langes rinnale, ta pani käed kokku ja liitus teiste preestritega. Hetk hiljem kadus ta ühes risti, küünalde ja kirikukuu-bedega katedraali hämara võlvistiku alla. Koorile liginedes nõrgenes aegapidi ta hääl, mis laulis seda ahastuslaulu: