kristluse ajalugu konspekt
määramine peaks toimuma Rooma osalemisel. Kõige selgemalt annab selle Roomaliku
enesemõistmise edasi Rooma paavst Gelasiuse dekreet 5. saj algul: „Rooma kirik pole teistest
kirikutest esile tõstetud mingi sinodaalotsuse kaudu, vaid on oma eesõiguse saanud
evangeeliumi kaudu…“
Hakatakse üles ehitama kiriklikku aparaati, mis algul koosneb diakonitest ning on hilisema
kardinalide kolleegiumi eelkäija, diakoneid on 7, pühenduvad kuriaalsele tööle. Paari sajandi
jooksul on näha, et esile tõusevad üksikud paavstid, kes hakkavad seda Rooma kiriku
eelisseisundit mõtestama. See toimub keskkonnas, kus kirik on sattunud välisesse ohtu
(germaanlased!). Paavstid kasutavad seda olukorda nii mõnigi kord ära – nt Innocentius
esimene (402-417), kellele oli segadus kasuks, sest kirik ja paavsti institutsioon saavad
Rooma järjepidevuse sümboliks, mis viib kirikliku ja poliitilise tähtsuse tõusuni.
Leo I Suur (440-461)
annaabi.ee 
